Vestlusringid

AVALIKUD VESTLUSRINGID AVATUD MEELEGA HUVILISTELE


Miks ma olen selline nagu ma olen?
Miks teised on sellised nagu nad on?
Miks me tihti ei mõista üksteist?
Miks ma sageli ei mõista iseennastki?
Sarnased küsimused kerkivad erinevatel eluetappidel paljude mõtteisse. Et enda ja teiste sisemaailmast ning mõttemustritest pareminini aru saada, kutsun sind osa saama vestlusringidest. Minu poolt juhendatud vestlusringid aitavad inimeseks olemise ja suhtlemise valu-võlu paremini mõista. Osalema on oodatud kõik, kel soov nendel teemadel kaasa mõelda. Lihtne on oma elu sasipundardes teisi süüdistada, aga tea, et sinu elu on vaid sinu enda looming. Et seda aga arukalt luua, on hea mõned teemad endale selgemaks mõelda. Toetan sind sellel teel. Need, ühises arutelus selgunud teadmised ja taipamised on hea algus millegi uue loomiseks!

MIS VESTLUSRINGIS TOIMUB?
– Tutvustan kohtumise peateema teoreetilist poolt
– Toon mitmeid elulisi näiteid, et oleks lihtsam kaasa mõelda
– Osalejate toetavad näited ja küsimused rikastavad vestlust
– Jagan teemakohaseid raamatusoovitusi
– Osalema on oodatud nii need, kes soovivad ise aktiivselt teemaarenduses osaleda kui ka need, kellele meeldib lihtsalt kuulata ja kaasa mõelda

KUS JA MILLAL VESTLUSRINGID TOIMUVAD?
Kohtume Keila Teraapiakeskuse seminariruumis.
Sügis 2021 ajad ja teemad on täpsustamisel.
NB! Selleks, et pakkuda just neid teemasid, mille järgi on kõige suurem huvi, anna palun teada oma eelistused SIIN ANKEEDIS! Aitäh!

Hea meelega teen aeg-ajalt mõne vestlusringi ka väljaspool Keilat. Tulen Harjumaa ja Tallinna piires ise kohale, teie grupiga teie poolt välja valitud teemadel arutlema. Ja otse loomulikult teen ma igapäevaselt neil teemadel ka indivuduaalseid kohtumisi. Anna aga soovist märku!

VESTLUSRINGI TEEMADE TUTVUSTUS:


1.Enesekehtestamine, minu piirid
Miks on nii, et mõnel on väga lihtne öelda, mis on tema soovid ja vajadused, teisel on seda aga väga ebamugav teha. Enda soovide ja vajaduste väljendamine oleks nagu häbiasi…et mis nüüd mina, peaasi, et teistel oleks hea. Kuidas enda eest seista? Kuidas ennast kehtestada ja väärtustada? Kuidas öelda “EI”? Vaatleme mis on piiride panek, kuidas neid seada nii, et austaksime ennast ja teisi. Miks paljudel on keeruline seada piire, mis hirmud seal taga on? Kuidas jääda kindlaks enda seatud tingimustele ja mitte taganeda? Kas suudad aktsepteerida teiste poolt pandud piire? Kuidas hakkama saada sellega, et keegi teine seab sulle piire, mis sinus ärevust tekitab? Arutame neid teemasid koos erinevate näidetega reaalsest elust.

2. Alateadvus, tunded ja emotsioonid

Mis on alateadvus, mis rolli ta meie elus mängib ja miks on oluline selle kohta rohkem teada? Kuidas saada kontakti oma alatedvusega? Räägime tunnete/aistingute ja emotsioonide erinevusest. Selgitan lahti alateadvuse ja emotsioonide omavahelise seose. Vaatame, kuidas on seotud arukus ja emotsioonid ehk kas elad pigem automaatset elu või käitud oma otsuseid tehes teadlikult.

3. Kaassõltuvus (lähisõltuvus, suhtesõltuvus, alkohooliku täiskasvanud laps)

Öeldakse, et kaassõltuvus on kõikide teiste sõltuvuste ema. Vaatame koos läbi kaassõltuvuse põhitunnused ja kust üldse saavad alguse kaassõltuvuslikud käitumismustrid. Mida teha, et kaassõltuvusest vabaneda ja oma elu ohjad taas enda kätte võtta? Kaassõltuvusega väga sarnased on ka lähi- ja suhtesõltuvused ning alkohoolikute täiskasvanud lapsed. Puudutan põgusalt ka neid teemasid.

4. Suhtekonfliktid

Paarisuhte edu 3 märksõna. Räägin sellest, mis on ühekordne probleem ja mis on krooniline probleem suhetes. Millal saab konflikte lahendada ja millal pole panustamisel enam mõtet. Tutvustan konfliktihaldamise ühte võimalikku mudelit. Millised käitumisviisid soosivad konflikte? Emotsionaalne ja ratsionaalne aju – kuidas need omavahel konfliktis suhestuvad? Palju näiteid ja kaasamõtlemisainet kõigile inimestele!

5. Kui vanemal pole lapse jaoks aega
Oled sa täiskasvanu, kelle vanemad polnud sulle lapseeas toeks, neil oli alati kiire või nad lihtsalt ei osanud sind mures toetada… või kasvatad ise hetkel väikseid lapsi ja soovid olla oma lapse jaoks alati olemas…see teema sobib just sulle!
Kui vanemal pole lapse jaoks aega/oskusi või muid ressursse, siis mis nende lastega toimub? Mis on emotsionaalne hool, milline on emotsionaalselt küps lapsevanem, kes oskab vältida oma lapse emotsionaalsesse hooletussejätmist?
Räägime kolmest vanema põhitüübist ja ohtudest, mis nende lapsi varitsevad.
Lõpuks toon välja konkreetsed sammud neile täiskasvanutele, kelle enda suhetes vanematega puudub soojus, siirus ja usaldus. Kuidas taastada see lapseeas kaduma läinud side?


6. Häbi- ja süütunne minu sees

Mis vahe on häbil ja süütundel, aga kust saab alguse häbenemine? Kõik oleme neid emotsioone korduvalt ja korduvalt tundnud. Häbeneme sageli oma keha, oma pere, oma kodu, oma haridust, oma lapsi jne…aga peale selle häbneme me ka oma edusamme. Miks küll? Mis saab, kui need kurnavad emotsioonid vallutavad kogu su olemuse ja lämmatavad su elurõõmu? Kust need alguse saavad ja kuidas nende võimu alt vabaneda?

7. Ülitundlik inimene

Osalema on oodatud igaüks, kes vähegi soovib mõista, miks osad meist on aktiivsed suhtlejad, lärmakad, energilised, tempokad, spontaansed, impulsiivsed…ent teised eelistavad vaikust, kulgemist, mõtisklemist, loovaid tegevusi, rohkem omaette olemist, oma ruumi, palju und, turvalisust jne.
Kes on ülitundlik inimene, miks ta selliseks kujunenud on? Kuidas õppida elama oma liigselt tundliku närvisüsteemiga?
Vaatame üle ülitundlikkuse põhitunnused koos põnevate näidetega ja püüame koos mõista seda huvitavat isiksust, kelle jaoks maailmas on enamus asju liiga palju, liiga valjusti, liiga intensiivselt…ning kelle jaoks omaette olemine on sama elutähtis nagu hingaminegi.
Ülitundlikkus toob kaasa endaga nii piiranguid kui ka uusi võimalusi ja väljakutseid.

8. SUHTLEMISTASANDID ehk miks me käitume nii nagu me käitume

Suhtlemistasandid ehk toimetulekuolekud on süsteem, mis aitab lihtsasti mõista, miks inimesed käituvad suhtlemisel nii nagu nad käituvad. Miks sageli abikaasad suhtlevad omavahel nagu ema ja poeg? Või nagu isa ja tütar? Ometigi on nad mõlemad täiskasvanud. Mõnes peres on laps aga pigem vanema rollis ja vanem lapse rollis. Mõni inimene jääb elu lõpuni oma vanematega suheldes hinges väikeseks lapseks, kes ei julge oma arvamust väljendada ja kardab ka viiekümne aastasena oma isa kurja pilku…vaatame koos neid põnevaid suhtlemismänge koos paljude näidetega nii vanema-lapse suhetes, paarisuhtes, tööalases suhtlemises, sõbrasuhtes jne.
Teeme koos läbi ka ühe testi, mis aitab märgata, millise tasandi sina ise kipud teistega suhtemisel võtma – kas olen pigem lapsevanema, täiskasvanu või lapse tasandil?
Hästi praktiline ja huvitav teema, mis aitab paljudest asjadest aru saada, mis siiani segadust tekitasid või mõistmatuna tundusid. Peale vestlusringi oled palju teadlikum suhtemaailma saladustest.

9. Motivatsioon

Räägime motivatsioonist ja teeme koos läbi ühe praktilise töölehe, mis aitab soovitud tegevust (mille tegemiseks pole sul hetkel piisavalt motivatsiooni) analüüsida.

10. Enesehinnang ehk minu sisemine kriitik

Arutleme, kuidas kujuneb välja inimese enesehinnang. Kes on see sisemine kriitik, kes utsitab meid endaga pidevalt sõjajalal olema? Kelle hääl elab meie peas? Miks ta meid kiusab ja millest sõltub tema häälevolüümi tugevus? Vaatame, kust see kõik alguse on saanud ja kuidas neid olukordi leevendada.

11. Täiuslikkus ja perfektsionism

Kust tuleb soov või lausa vajadus olla ja teha kõike täiuslikult? Mõni on tohutult kohusetundlik ja korraarmastaja, teine laseb asjadel voolata omasoodu ja elab hoopis teiste väärtustega. Perfektsionist piitsutab ennast ja teisi, kust on need sundkäitumised alguse saanud? Vaatame perfektsionismi tagamaid ja võimalikke variante selle leevendamiseks.

12. MINU SISEMINE LAPS ehk kes tegelikult minu elu juhib?

Kas ja kui palju on täiskasvanu elu mõjutatud lapsepõlvest? Olles küll täiskasvanu, juhib sageli meie elu hoopis meie sisemine haavatud laps, kelle mingid vajadused on jäänud lapsepõlves rahuldamata. 
Tutvustan lapseea psühholoogilisi baasvajadusi ja tagajärgi, kui need vajadused lapsena rahuldamata jäävad. Miks me käitume täiskasvanuna ärevusse sattudes sageli, nagu lapsed? Jonnime, kaitseme tuliselt ennast, süüdistame teisi, loobime asju või hoopis tunneme süüd, poeme peitu, põgeneme vastutuse eest, tahame maa alla vajuda ja seda, et keegi meid kaitseks ja hoiaks? Toon palju näiteid ja saame koos neid huvitavaid niidiotsi, mis meie lapsepõlvest alguse saavad, taga ajada.
Oma sisemisest lapsest teadlik olemine on oluline, ma arvan, et see on üks kõige tähtsamaid baasteadmisi, et üldse aru saada, miks ma olen selline negu olen…
Lisaks räägime ka kolmest erinevast kiindumusstiilist, mille juured asuvad samuti lapsepõlves.

13. Emotsionaalne vägivald

Teeme koos läbi testi, mille alusel saad hinnata, kas sinuga käitutakse (või sa ise käitud) emotsionaalselt vägivaldselt. Vaatame üle emotsionaalse vägivalla eri vormid. Tutvustan põhjuseid, miks inimesed muutuvad vägivaldseks. Miks on sageli raske lahkuda vägivaldsest suhtest? Miks soovivad väärkoheldud lapsed kõigest hoolimata olla koos oma vägivaldsete vanematega? Miks paljud vägivalla all kannatanud ohvrid on arvamusel, et nad on ise selles süüdi? Kui on tõsine soov vägivaldsest suhtest lahkuda, millised oleksid esimesed sammud?

14. Kaitsekäitumine/toimetulekuoskused (kuidas ja miks reageerime ebamugavate tunnete ja emotsioonide puhul just nii nagu me seda teeme)

Kaitsval käitumisel on kindel põhjus: leevendada valu, koguda julgust, saada pingelises olukorras väike varuaeg, vähendada ebameeldivat reaktsiooni. Igaühel meist on omad kaitsekäitumise mustrid/toimetulekumehhanismid. Kuidas käitud, kui tunned end ohustatuna, ebaturvaliselt? Milliseid rolle inimesed etendavad selleks, et vältida oma emotsioone ja ebamugavust leevendada?

15. Teadvuse seisundid
On hea endale selgeks mõelda ja teadvustada, et mis need ajulained on, kuidas muuta oma teadvuse tasandit, et olla rohkem kontaktis iseendaga, oma emotsioonidega ja sisemise intuitsiooniga.