Kuidas erineb kaassõltuvus tavalisest toeks olemisest?

Ikka ja jälle uuritakse minult, et kust maalt jookseb see piir – kas ma olen lihtsalt oma loomult empaatiline ja toetav inimene või olen kaassõltlane. Ma täiesti mõistan seda segadust, sest see piir on vahel üsna hägune. Kaassõltuvus ja toetamine võivad esmapilgul tunduda sarnased, kuid nende vahel on siiski olulisi erinevusi. Siin on mõned peamised punktid, mis aitavad neid kahte ehk veidi eristada:

1. Motiiv

• Kaassõltuvus: Kaassõltlasele on omane sisemine tung teisi pidevalt toetada/aidata/mõista/päästa, sest selle taga on alateadlik hirm üksi jääda või hüljatud saada. Neile on omane uskumus, et minu väärtus võrdub sellega, kui kasulik ma suudan teiste silmis olla. Sageli kaasnevad sellega aga kahjuks enda vajaduste, soovide ja tunnete eiramine.
• Toetamine: Toetamine tuleneb siirast soovist aidata ja hoolida, ilma et see tooks kaasa enda vajaduste täielikku ignoreerimist ega mingite plusspunktide teenimist. See on tasakaalustatud ja tervisliku suhte normaalne osa.

2. Piiride seadmine

• Kaassõltuvus: Kaassõltlased ei oska tihti eluterveid piire seada ja lubavad endale nö sisse sõita. Nad teevad sageli ülemääraseid järelandmisi ja ohverdavad enda heaolu teiste nimel. Selle tagajärjeks on lõpuks tühjuse tunne ja viha hinges, oma eluga rahulolematus ja alateadlik teiste süüdistamine selles.
• Toetamine: Tervislikus toetavas suhtes on selged piirid. Inimesed tunnevad end mugavalt, väljendades oma vajadusi ja ootusi ning austades ka teise inimese piire. Sellele on iseloomulikud kompromissid ja mõlema soovidega arvestamine.

3. Enesehinnang

• Kaassõltuvus: Kaassõltlased võivad tunda, et nende väärtus ja enesehinnang sõltuvad teistest. Nad võivad arvata, et peavad olema pidevalt kergesti kättesaadavad, mugavad, mõistvad ja abivalmid, et olla armastatud. Kaassõltlased on sõltuvuses vajalik olemisest.
• Toetamine: Toetamine ei sõltu enesehinnangust. Inimesed tunnevad end väärtuslikena ka siis, kui nad ei suuda pidevalt teisi toetada. Nad teavad, et nende väärtus ei tulene ainult teiste abistamisest. Nad julgevad abiküsimisele vajadusel eitavalt vastata, ilma süüd tundmata.

4. Tasakaal

• Kaassõltuvus: Kaassõltlased võivad tunda end sageli väsinuna, ärevana ja kurnatuna, kuna nad püüavad pidevalt teiste soove rahuldada. See võib viia emotsionaalse ja füüsilise väsimuseni. Kuna nad ei oska või ei julge ise oma vajadusi väljendada, kogevad nad tasakaalu puudust – mina aina annan, aga vastu ei saa midagi. Kaassõltlane funktsioneerib üle ja see võib viia kaaslase järjest suurema alafunktsioneerimiseni.
• Toetamine: Toetamine on tasakaalus protsess, see kasvatab rahulolu. See loob tunde ühtekuuluvusest ja tugevusest, kuna inimesed julgevad jagada, anda ja ka vastu küsida. Nad saavad üksteist toetada, ilma et tunneksid end kurnatuna.

Kokkuvõtteks

Kaassõltuvus on sageli seotud hirmude ja madala enesehinnanguga, mis viivad ebatervislike suhete loomise ja säilitamiseni. Tavaline toetamine seevastu on loomulik ja positiivne, mis toetab kõigi osaliste heaolu. Oluline on õppida ära tundma neid erinevusi, et suudaksid luua ja säilitada tervislikke suhteid ning hoolitseda enda eest.

Kaassõltuvus on keeruline teema, kuid selle mõistmine ja sellest vabanemine on võimalik. Oluline on meeles pidada, et kõik, kes tunnevad end kaassõltlasena, ei ole üksi. Teekond eneseteadlikkuse ja elutervete suhete suunas võib tunduda vaevarikas, kuid see on kindlasti pingutust väärt.

Olen olemas, kui soovid sel teemal edasi arutleda. Kontaktid leiad siit.